Donau (rimini) ★★★

ancona, itaalia

Asukoht:

Hotell:

Toatüübid

  • DBL SGL use Standard
  • DBL Standard

Toitlustus

  • BB
  • HB

Rand

  • päikesevarjud ja lamamistoolid rannas: tasuline

Territoorium

  • vastuvõtt
  • TV-tuba
  • lift
  • venekeelne personal
  • Wi-Fi tasuta
  • hommikueinetuba
  • baarid: 1
  • parkla tasuline

Toas

  • konditsioneer: tasuline
  • seif: olemas
  • tubade koristamine: igapäevaselt
  • rätikute vahetus: üle päeva
  • rõdu mitte kõigis tubades
  • föön: olemas
  • põrand: plaat
  • voodipesu vahetus: üle 2 päeva
  • telefon
  • TV: satelliit
  • dušš
  • Internet: Wi-Fi, tasuta
Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund. Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu.

Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari.

Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Apenniini poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid.

KLIIMA
Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Šveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel.

Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu.

SITSIILIA
Sitsiilia külgneb põhjas Türreeni merega, kirdes on ta Messina väinaga eraldatud Apenniini poolsaarest, idas külgneb Joonia merega, edelas on Sitsiilia väinaga (kunagine Aafrika meri) eraldatud Aafrikast.Sitsiilia pindala on 25 662 km². Sellega on ta pindalalt maailma 45. ja Euroopa 7. saar. Valdav osa saarest on mägine. Kõrgeim mäetipp, Etna vulkaan, on 3650 m kõrge, kõrgus muutub seoses vulkaanilise tegevusega. Sellega on Sitsiilia maailma kõrguselt 14. ja Euroopa kõrgeim saar.

Põhjarannik on mägine, kesk-, lõuna- ja kaguosas on madalamaid mägesid ja kõrgustikke. Sitsiilia on vulkaaniliselt aktiivses regioonis: tuntuim vulkaan Etna (3370 m), mis ei jää kuigi kaugele suuruselt teisest linnast Cataniast. Kustunud ei ole ka Aeolia saarestikus asuvad Stromboli ja Vulcano. Sitsiiliat katab neli mäestikku: põhjakaldal Messina väinast Torto jõeni kulgev Apenniinide jätk, nn Sitsiilia Apenniinid, lääneosas on teine mäestik, kolmas, nn “väävlikõrgendik”, jääb saare keskossa edelasse ning neljas on kagus Hyblea kõrgendik. Rannikutasandikud on väga viljakad.

Sitsiilia moodustab põhiosa Sitsiilia maakonnast, Sitsiilia ümber on mitu saart ja saarestikku: Lipari ehk Aeolia saared, Ustica, Egadi, Pantelleria saarestik ja Pelaagia. Sitsiilia kaks suurimat linna on Palermo ja Catania. Sitsiilia ametlik keel on itaalia keel. Kohalikud räägivad sitsiilia keelt, mis erineb itaalia keelest. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Itaalia Alpid on ühtviisi kauni looduse, sportliku adrenaliini ja itaaliapärase stiili koosluseks. 2500 km põnevaid, hästivarustatud ja erinevaid suusaradu, mida katab enam kui 1000 suusatõstukist koosnev niidistik. See on suusakuurortide paradiis – nii maailmakuulsad, mainekad ja stiilsed kui lihtsad, hubased ja hinna ning atmosfääri poolest vastuvõetavad. Hästitoimiv teenindus ja täisväärtuslik valik alates suusaradadest, kuurortidest, hotellidest, residentsidest, restoranidest, ööklubidest, spordikeskustest, spa-salongidest kuni suusavarustuse kaubamärkide ja lasteaedadeni, mis pakuvad rohkelt mugavusi ja meelelahutusi külastajate “bambinidele“. See on suurepärane itaalia köök, mille aluseks on kõrgkvaliteetsed ja ökoloogiliselt puhtad toorained ja mille maitsed on piirkonniti eranditult omapärased. See on harukordne võimalus nautimaks “kaks ühes“ võimalusi – mäesuusatamist ja kuulsate tervendavate termide külastamist. Puhkus Itaalia Alpides võimaldab ühendada meeldiva kasulikuga: näha itaalia linnade kunsti- ja kultuuripärleid, külastada lugematuid butiik’e, poode ja outletꞋe.

ITAALIA ALPID
Dolomiidi-Alpid on oma kirjeldamatult ilusa looduse poolest kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Siin asub kõige suurem suusaradade piirkond (1200 km radu!), k.a. kuulus Sella Ronda suusaring, mis ühendab kolme oru suusapiirkonnad: Val di Fassa, Val Gardena, Alta Badia ja ühe kauneima Itaalia Alpide tipu – Marmolada (3342 m). Dolomiti Superski ühine mäepilet võimaldab kasutada 450 suusatõstukit 12 suusakuurordis.
Dolomiti di Brenta mäemassiiv, mis asetseb lääne suunal Trento autotee suhtes, on samuti mäesuusatajate seas väga populaarne. Suusapiirkonnad asetsevad kahe kirjeldamatult kauni alpioru mäenõlvadel – Val Rendena ja Val di Sole. Superskirama ühine mäepilet hõlmab 360 km ulatuses erinevaid suusaradu ja võimaldab sõita vähemalt viiel Skirama Dolomiti Amadello Brenta regiooni suusakuurordil. Mäesuusa piirkond Alta Valtellina, mis asub Austria ja Šveitsi piiril, pakub avastamisrõõmu nii populaarsete Bormio ja Livigno kuurortide põnevatel suusaradadel kui ka tervendavate termaalvee allikate näol. Vaikuse ja rahu armastajad saavad nautida puhkust puutumata looduse rüpes külastades Stelvio rahvusparki.

Rooma Veneetsia Florence